Frank ja Curry

Newportist tagasi Westi toob mind Frank.

Frank näeb mind bussi ootamas ja on tegelikult teel Westporti ujulasse. Sõidame koos. Ta on just tulnud pardijahilt, auto lõhnab turba ja koera järgi. Räägime sõjast ja elust, Achilli saare loodusest ja lastest. Franki muidugi huvitab ka, et mida jurist ja meditsiinitehnik köögis teeb. Ma proovin seletada, väljakutsest räägin, loomingust, füüsilisest tööst, ja kohtumistest andekate Chef'idega.

Oh, its like you want to grow here, with your chefs, lov'?

Thats the point, Frank, youre right.

Frank meenutab mulle minu Võru vanaisa Vambolat, lahke mees, jagab biiti.

Biidi jagamisest rääkides, mind hämmastab minu Chef'ide professionaalsus May's Bistros, iga päev.

Ma olen enne näinud osavaid ja kiireid kokkasid küll, aga alustame sellest, et siinne kiire on veits teine asi kui need kiired, mida enne näinud olen. Koduse "kiirega" kaasneb aga tavaliselt selline kerge ärevus ja rapeldamine, siin on kiirel õhtu vaja toita 500 pead, aga kõik kokad on rahulikud, igaüks teab oma rida, oma tempot, ja kõik toimib laitmatult.

Ja see rahulikkus on nakkav, või siis osa kasvamisest - mõnel õhtul avastan, et olen tavalise 60 köögiviljalaeva asemel täitnud 60, siis veel 60 ja veel 60, aga ei ole isegi märganud, et bistroos istub keskmise põhikooli jagu külalisi, köök on ikka samasugune, kiire ja rahulik.

May köögi kokad on tegelikult juba pikalt koos kasvanud, kõik on selles köögis olnud juba kaua, Chef Istvan, Chef Main ja Chef Peter siin töötanud pea kümme aastat, Chef Laszlo, Chef Brigita, Chef Alex ja Chef Sreerkumar juba üle 15 aasta. Vahel mõtlen, kui palju võib olla nende igapäevases töös puhast tehnilist masinlikkust, nad isegi ehk ei mõtle enam iga liigutuse peale, iga maitse peale, iga otsuse peale, mida nad igapäevatöös teevad.

Ilmselt selline kogemus annabki oskuse teha ainult vajalikke ja täpseid liigutusi ja jääda täiega rahulikuks. Kogu aeg. 

No olgu, tegelikult nad kogu aeg rahulikud ei ole. Chef Laszlo läheb iga kord endast välja, kui bossi tütar temast koridoris möödub, ja seda väga lihtsal põhjusel - bossi tütar on lihtsalt väga ilus. 

I`m too old for her, darlin'! I`m too old for all this beauty and glory!

Chef Brigita ütleb, et tema jaoks on kõige kohutavam see, et kõik ta ümber on seksistlikud ja rassistlikud põrsad (mille peale Chef Main ja Chef Sreerkumar lihtsalt itsitavad ja nendivad, et tegelt on nii, et pakistanlased ja hindud võivadki olla rassistid ja seksistid, sest keegi niikuinii ei märka, ja tegelt lihtsalt Brigita on nendega kiuslik, sest ta on venelane), kelle keelekasutus ajab iga normaalse inimese nutma.

Chef Brigita ütleb veel, et ma iial, iial ei tohiks valida kokatööd oma päristöö asemele, sest mul on pere, ja kokal ei saa olla peret, sest kui on pereaeg, siis on kokk köögis. Ja ta ütleb veel, et see on kõige kohutavam koht, kui töötada, ja ta vahetaks need kohutavad Chefid iga kell ükskõik kelle vastu. Ja siin ta on, 16 aastat selles köögis, ja  mul pole sugugi vaja siin kolme nädalat pereaega kulutada, et näha - need  seksistlikud ja rassistlikud põrsad on tegelikult tema pärisperekond.

Chef Alex on täitsa nõus sellega, et köök on hea koht enda kasvatamiseks, et õpid taskaalu, maitsete maailmas ja stressi talumise maailmas ka. Kuigi tema ütleb ka, et tegelikult 500 inimest õhtu jooksul ei ole stress. Stress on paberid, juhendid, aruandlus, aga õnneks nende ilusa tütrega boss on leidnud eraldi inimesed nende asjade jaoks. 

Iga päev on küll graafikus rõngas ümber päeva paberitöö eest vastutaval Chefil, aga see paberitöö ei ole midagi kohutavat, kappide temperatuurid, ja ohutus-checklist.

Minu jaoks tähendab see, et olen ennast kasvatama sattunud sellisesse vanasse kokkukasvanud kööki aga seda, et ma ei näe siin ühtegi retsepti, sest mitte keegi ei tea, kus neid võiks olla. Mitte keegi ei kasuta retsepte juba aastaid, kõik asjad on kuskil, noh "käe sees" ja kusjuures, need "käed" on neil peaaegu äravahetamiseni sarnased.

No ma siis lepin, et ma õpin kuidagi vaikseilt jälgides ja omasoodu, ikka chop-chop ja shopping ja prep ja shopping ja chop-chop... aga ühel päeval see juhtub:

Teise töönädala alguses kutsub Chef Laszlo julma tooniga pliidi ette.

You and me darlin` we will make a sauce now, you are ready.

And after that you will go through curry with Chef Sreerkumar.